Riigi tulu elaniku kohta aastaks 2060
Sisesta järgnevatesse lahtritesse oma sünniaasta, brutokuupalk aastal 2022 ning oma lapse/laste sünniaasta, et arvutada kui palju tulu oled sa oma töö ja lastega riigile toonud aastaks 2060. Kui lapsed veel tööl ei käi, siis jäta nende palgad märkimata.
Riigi tulu keskmise palgaga elaniku kohta sõltuvalt laste arvust aastaks…
| Sünniaasta | lapsi pole | 1 laps | 2 last | 3 last | 4 last | 5 last |
|---|---|---|---|---|---|---|
| 1995 | 1 193 121 € | 2 233 135 € | 3 201 311 € | 4 093 206 € | 4 902 675 € | 5 624 287 € |
| 1990 | 1 026 818 € | 2 217 256 € | 3 354 725 € | 4 428 555 € | 5 433 365 € | 6 364 146 € |
| 1985 | 851 592 € | 2 143 530 € | 3 405 345 € | 4 620 617 € | 5 785 132 € | 6 891 434 € |
| 1980 | 682 250 € | 2 014 431 € | 3 346 356 € | 4 652 289 € | 5 929 530 € | 7 168 582 € |
| 1975 | 537 486 € | 1 825 686 € | 3 156 962 € | 4 488 991 € | 5 821 142 € | 7 140 395 € |
| 1970 | 415 041 € | 1 574 380 € | 2 802 474 € | 4 069 977 € | 5 379 423 € | 6 711 133 € |
| 1965 | 314 118 € | 1 304 919 € | 2 369 211 € | 3 495 731 € | 4 688 853 € | 5 936 281 € |
| 1960 | 233 593 € | 1 049 257 € | 1 938 041 € | 2 893 789 € | 3 920 608 € | 5 015 567 € |
| 1955 | 169 309 € | 820 631 € | 1 534 872 € | 2 315 665 € | 3 167 247 € | 4 089 258 € |
| 1950 | 116 825 € | 628 051 € | 1 192 726 € | 1 814 159 € | 2 496 410 € | 3 243 564 € |
* arvestatud keskmist palka
* arvestatud, et esimene laps sünnib, kui lapsevanem on 24-aastane ja iga järgnev laps sünnib eelmisest kaks aastat hiljem
* nii laste kui ka vanema puhul on arvestatud tema hõivet vastavalt vanusegrupile
* enne 1992. aastat laekunud maksutulu ei arvestata
Seletuskiri
Antud mudeli loomise eesmärgiks oli leida iga Eesti elaniku finantspanus Eesti riigi tuludesse lähtudes isiku maksutuludest. Arvestuse aluseks on võetud isiku ning tema olemasolevate või oodatavate laste sissetulekud alates 1992. aastast kuni aastani 2060.
Arvutuskäigu loogika
Arvutuskäigu aluseks on võetud eeldus, et riigile loovad tulusid vaid tööga ja ettevõtluses hõivatud inimesed. Mittetöötavate elanike panus lisandväärtuse kasvu on vaatluse alt väljas. Vaadeldakse keskmise hõivatud elaniku mõju keskvalitsuse, kohalike omavalitsuste ja sotsiaalkindlustusfondide tuludele, mis kokku moodustavad riigi tulud.
Riigi tulud on jagatud hõivatud elanike arvuga, sest riigile toovad tulu kas otseselt või kaudselt ainult need elanikud, kes on palgatöötajad või ettevõtjad. Enamus riigi tulusid sõltub Eesti elanike palgatööst ja ettevõtlusest läbi maksutulude. Mida suuremad tulud on elanikel, seda rohkem maksutulu tuleb riigile – tulude suurenedes suureneb ka tarbimine ja seega suurenevad ka tarbimismaksud.
Riigi mittemaksulisi tulusid tuleb käsitleda kui tulusid investeeringutest, mis on tehtud läbi maksutulude investeerimise – siia alla kuuluvad nii dividendid riigiettevõtetest kui ka Euroopa Liidu toetused. Näiteks, me eeldame, et tulevikus, kui EL toetuste osakaal väheneb, kompenseerib seda puuduolevat raha üldisest jõukusest tekkinud täiendav maksutulu. Mida rohkem maksutulu, seda rohkem võimalusi investeeringuid teha, seega sõltuvad ka mittemaksulised tulud hõivatud elanike keskmisest tulust.
Arvestame, et kõik hõivatud elanikud ei too riigile võrdselt tulusid – mõõdupuuks on võetud keskmine brutopalk. Iga üksikisiku mõju on seotud tema sissetuleku suurusega. Ettevõtlustulu pole eraldi arvestatud. Eeldatakse, et kui elaniku keskmine sissetulek on erinev keskmisest brutopalgast, siis toob ta riigi maksulistesse ja mittemaksulistesse tuludesse keskmisest hõivatud isikust vastavas proportsioonis erinevat tulu.
Käesolevas mudelis eeldatakse iga lapse puhul, et ta hakkab tulevikus keskmist palka teenima ja seega ka panustab riigi tuludesse keskmise aktiivse elaniku panusega. Kuna ka tulevikus ei ole kõik inimesed tööga hõivatud, siis on iga lapse panus korrutatud tõenäosusega, mis on saadud läbi hõivatud isikute vanuselise jaotuse, arvestades aastate 1997-2016 keskmist jaotust konstandina.
Nii mudeli kasutaja kui ka laste puhul arvestatakse vanusegrupi hõive tõenäosust nii enne kui ka pärast aastat 2017. Hõivetõenäosus on korrigeeritud ka suremustõenäosusega vanusegruppide keskmiste järgi pärast 2017. aastat. Suremustõenäosuste jaotuse puhul on võetud aastate 1997-2016 keskmised näitajad konstantseks.
Vanema panuseks ei arvestata riigi tulu lapselastest ning neile järgnevatest põlvkondadest. Lapse saamise tõttu tööturult eemale jäämist vanema puhul ei arvestata, sest arvutusmootorit on oodatud kasutama mõlemad vanemad. Iga lapsega jääb üks vanem koju keskmiselt kaheks aastaks. Kui keskmise palgaga vanem jääks koju aastal 2017 ja 2018, siis ta tooks riigile 15 194 € vähem tulu. Eeldatakse, et nii vanema kui ka laste sissetuleku proportsioon aastal 2017 keskmisesse brutokuupalka on konstantne ka teistel aastatel. Laste panust riigi tuludesse arvestatakse koos ühe vanema panusega.
Alusandmed
Keskvalitsuse, kohalike omavalitsuste ja sotsiaalkindlustusfondide tulud aastatel 1995-2016 pärinevad Statistikaameti andmebaasist "RR055: Valitsemissektori tulud ja kulud (ESA 2010)".1
Kuna aastate 1992-1994 andmed nii SKP kui ka riigi tulude kohta puuduvad, siis on võetud aastate 1996-2006 keskmine aastane riigitulude kasv ning sellest tuletatud riigi tulud aastatel 1992-1994.
Riigieelarve mahu prognoos aastateks 2017-2060 tuleneb Rahandusministeeriumi SKP prognoosist 2017-2060 ning senisest SKP ja riigieelarve keskmisest suhtest aastatel 2000-2016. SKP, inflatsioon, keskmine brutokuupalk ja hõive aastatel 2000-2060 pärineb Rahandusministeeriumi andmetest ja prognoosist.2
Keskmine brutokuupalk aastatel 1992-1999 pärineb Statistikaameti andmebaasist "PA91: Keskmine brutokuupalk".3
Hõivatute arv aastatel 1992-1999 pärineb Statistikaameti andmebaasist "TT0200: Hõivatud".4 Hõivatute all on lisaks palgatöötajatele arvestatud ka ettevõtjaid, kes ei ole samal ajal palgatöötajad.
Ettevõtjate arvu sai Statistikaametist aastate 2012-2016 kohta, 1992-2011 ja 2017-2060 ettevõtjate arvud on saadud läbi 2012-2016 ettevõtjate ja palgatöötajate suhtarvu, mida on laiendatud puudulike andmetega aastatele. Aastal 2016 oli Eestis 58 300 ettevõtjat, kes ei olnud samal ajal palgatöötajad.
Tarbijahinnaindeks aastatel 1992-1999 pärineb Statistikaameti andmebaasist "IA01: Tarbijahinnaindeksi muutus võrreldes eelmise aastaga".5
Hõivatud isikute vanuseline jaotus aastatel 1997-2016 pärineb Statistikaameti andmebaasist "TT330: 15-74-aastaste hõiveseisund".6
Vanusegruppide suremustõenäosused pärinevad Statistikaameti andmebaasist „RV046: Suremustõenäosus ja ellujääjad sünnipõlvkonna hulgast“.7
1http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RR055&ti;=VALITSEMISSEKTORI+TULUD+JA+KULUD+SEKTORI+J%C4RGI+%28ESA+2010%29&path;=../Database/Majandus/14Rahandus/08Valitsemissektori_rahandus/08Valitsemissektori_tulud_kulud/⟨=2 2https://www.rahandusministeerium.ee/et/riigieelarve-ja-majandus/majandusprognoosid 3http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=PA91&ti;=KESKMINE+BRUTOKUUPALK+P%D5HITEGEVUSALA+J%C4RGI+%281992%2D2001%29&path;=../Database/Majandus/12Palk_ja_toojeukulu/01Palk/02Aastastatistika/⟨=2 4http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=TT0200&ti;=H%D5IVATUD+TEGEVUSALA+%28EMTAK+2008%29+J%C4RGI&path;=../Database/Sotsiaalelu/15Tooturg/02Heivatud/02Aastastatistika/⟨=2 5http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=IA01&ti;=TARBIJAHINNAINDEKSI+MUUTUS+V%D4RRELDES+EELMISE+AASTAGA+%281992%2D2009%29&path;=../Database/Majandus/04Hinnad/⟨=2 6http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=TT330⟨=2 7http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RV046&ti;=ELLUJ%C4%C4JAD+S%DCNNIP%D5LVKONNA+HULGAST+SOO+JA+VANUSE+J%C4RGI&path;=../Database/Rahvastik/01Rahvastikunaitajad_ja_koosseis/02Demograafilised_pehinaitajad/⟨=2